Mis on TEE?

Teetaimest on olemas kaks varianti: Thea (Camelia) sinensis- hiina tee ja Thea (Camelia) assamica- assami tee. Kumb neist on algupärane liik, seda pole suudetud tänaseni üheselt selgitada. Hiina teepõõsa põhitaim kasvab kuni nelja meetri kõrguseks, assami tee oma pidavat, kui tal takistamatult kasvada lasta, sirguma enam kui kahekümne meetri kõrguseks. Mõlemad liigid on igihaljad ning sammasjuurega, mis võib kasvada kuni viie meetri pikkuseks. Mõlema liigi lehed on lühikeste varte ja nahkja pealispinnaga. Kujult on nad lantsetjad, elliptilised või munajad, nende serv on saagjas. Lehepungad ja noored lehed on alumiselt küljelt kaetud karvakestega ning neil on hõbedane, siidine läige. Assami tee lehed on tunduvalt suuremad kui hiina tee omad. Jasmiinitaolised õied paiknevad lehekaenlastes üksikult või mitmekesi koos. ümarad viljad kujutavad endast kolme lehvikuga kapsleid, milles on üks kuni kolm kirsikivi suurust seemet. Teepõõsas kasvab nii tasandikel kui troopilistes piirkondades kuni 200 meetri kõrgusel ja kõrgemalgi. Hiina tee on vähem tundlik kui assami tee, ta kannatab välja isegi temperatuuri miinus 3oC. Mõlemad liigid vajavad kõrget õhuniiskust ja regulaarseid sademeid. Noori taimi kasvatatakse ette külvipeenras ning istutatakse siis istandusse. Uutest rajatud istandustest võib üldiselt hakata regulaarselt saaki koristama alates kolmandast aastast, subtroopilistes vöötmetes alates viiendast aastast. Seda tehakse põhilistes kasvatuspiirkondades käsitsi, masinaid kasutatakse ainult pinnase harimiseks ja transpordiks. Parimate teesortide jaoks võetakse ainult pungad ja kaks ülemist lehte. Vanemad , alumised lehed tulevad kõne alla ainult odavamate teesortide jaoks. Võrse ladvalehekest nimetatakse pekolatv e. pekoleht e. peko. Peko on väga nooruke, alles torujas leheke, milles on kõige suurem toimeainete: katehiinide ja kofeiini sisaldus. Kofeiini eraldati esmakordselt 1819a. kohviubadest ja nii sai ta oma nimetuse hoopis kohvipuult, kuigi tees ja koolapähklis sisaldub teda rohkem.